Otse põhisisu juurde

Info ja võrguühiskond

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 

Üks minu arvates praeguseks kõige enam realiseerunud visioonipunkt on neljandas ehk kõrgema tootlikuse punktis välja toodud eelviimane punkt:

"Selle toetamiseks ning Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid eteenuseid ja turvalise andmevahetuse võimalusi. Eesti on oma e-teenustega maailmas hõivanud sarnase koha, mida Šveits hoiab panganduses." 

E-residentsuse programm loodi 2014. aastal ning toimib valitsuse ja riigiametite koostöös. See pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Uurides e-residentsuse kodulehte, selgub, et see toob Eestile mitmekülgset kasu nii majanduses, kultuuris kui ka muudes valdkondades. Täpsema statistikaga, kui palju on e-residente jne, on võimalik tutvuda lingil - https://e-resident.gov.ee/eesti/statistika/


Minu jaoks praeguseks kõige vähem realiseerunud visioonipunkt on esimeses ehk inimeste parema elu punktis välja toodud punkt tervishoiust ja sotsiaalteenustest:

"Tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne) on viidud IKT abil uuele kvaliteeditasemele. Need on personaalsed ja ennetavad, tuginevad tõhusalt toimivale tagatoale ja kaugteenuste osutamisele."

Kui rääkida kvaliteeditasemest, siis näiteks Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) ei ole kuigi võrd edasi arenenud. Selle arendamine on hoopis mitmeid kordi ebaõnnestunud. SKAIS võeti kasutusele 2000. aastal. SKAIS 2 ettevalmistused algasid juba 2011. aastal, 2019 alguses toimus viimane hange edasisteks arenguteks, kuid tänase päevani ei ole lõpptulemust valminud.


Allikad:

https://e-resident.gov.ee/eesti/

https://www.eas.ee/teenus/e-residentsus/

https://tehnika.postimees.ee/6509716/uskumatu-skais2-arendustood-ahvardavad-kasvada-23-miljoni-euroni


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

 Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO) Sel nädalal pidin lugema teksti sellest, kuidas saada häkkeriks ning seejärel kirjutama loetust arvustuse. Alustuseks tuli juttu sellest, kes on üldse häkker ning, millega ta tegeleb. Lisaks sellele toodi sisse võrdlus häkkerite ja "kräkkerite" vahel. Mulle isiklikult see võrdlus väga meeldis, sest nüüd tean täpsemalt, mida üks või teine mõiste tähendab ning endast kujutab, sest häkkeri mõiste all teadsin ma inimesi, kes tegelikult on hoopis "kräkkerid". Järgnev peatükk keskendus sellele, milline peaks olema häkkerlik suhtumine ning ühtlasi tutvustas seda lähemalt. Seal olid välja toodud ja lahti seletatud järgnevad viis punkti, millest osad sobiksid minu arvamusel rakendamiseks ka teistes eluvaldkondades: Maailm on täis imelisi probleeme, mis ootavad lahendamist Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda Igavus ja nüridus on kurjast Vabadus on hea Suhtumine ei asenda kompetentsi Edasi tuli juttu sellest, mida peaks häkker...

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

 Üks negatiivne ja üks positiivne näide kasutatavusest veebis Negatiivne -  https://www.delfi.ee/ õpitavus - minu arvamusel on sealt üsna keeruline leida endale huvi pakkuvaid teemasid, sest seal on väga palju eri kategooriaid ning teemasid, mis on läbisegi, osad asjad on ka struktureeritud, kuid siiski on raske leida meelepäraseid artikleid. Kuna lehel on ka palju reklaame on veidi keeruline nende vahelt eristada artikleid. Kui üldiselt lehel ringi liikuda, siis häiriv on ka see, et segamini on mitmed eri rubriigid,  juures on küll märge, millisesse rubriiki uudis kuulub, kuid mulle isiklikult ei meeldi, et kõik on suhteliselt läbisegi. tõhusus - kui on soov leida mingit kindlat uudist üles, siis tuleks arvestada, et see võtab pigem rohkem aega, sest uudiseid tuleb esiteks pidevalt juurde ning paljud uudised on läbisegi ning mõned ka korduvad. meeldejäävus -   minu meelest, see leht muutub üpris sageli ning seega kui ei ole pikalt külastanud võib taaskülastusel esin...

IT juhtimine ja riskihaldus

 Kaks tuntud IT-juhti Jeff Bezos Täisnimega Jeffrey Preston Bezos on maailma rikkaim mees, kes on tuntud kui Amazoni(1994) asutaja ning selle tegevjuht. Amazoni asutades teavitas Bezos esimesi investoreid tõenäosusest ebaõnnestuda või minna pankrotti, kuid nad siiski õnnestusid ning alates 2013. aastast on Amazon tuntud suurima  online -poodide jaemüüjana. Algselt oli Amazon lihtsalt  online  raamatupood, kuid juba selle algusaegadel teadis Bezos, et tulevikus saab Amazonist soetada ka kõike muud. 2020. aasta kevadel, pandeemia leviku ajal, andis Amazon tööd 175 000 inimesele. Lisaks Amzonile kuuluvad Bezos' ile veel kosmosetööstusettevõte Blue Origin ja USA ajaleht The Washington Post. Jeff Bezos esindab väga hästi juhi rolli. Inimesi tööle palgates jälgib ta kindlaid aspekte. Tal on olemas oma kindlad põhimõtted, mida ta rõhutab ka aktsionäridele.  Nendeks on: focus on customers not competitors take risks for market leadership facilitate staff morale build a c...