E-ITSPEA blogi

Copyleft Copyleft on nõue tuletatud loomingu edastamiseks samade tingimuste alusel. Eristatakse nelja sorti litsentse: väga tugev, tugev, nõrk ja puudulik. Väga tugev - AGPL Litsentsitud teoste ja muudatuste täielike lähtekoodide kätte saamine. Ka võrgu kaudu levitamisel nõuab igal juhul lähtekoodi avalikustamist. Seda kasutavad näiteks EdX ja Booktype. Tugev - GNU GPL Lähtekood peab olema täielikult kättesaadav. Kasutajatel on õigus kopeerida, modifitseerida ja levitada programme, kuid tuleb tagada, et tuletatud programmide uutel omanikel on samad õigused. Nõrk - GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents Piirangud on ainult programmil endal, kuid mitte programmidel, mis antud programmile viitavad. Kasutajateks näiteks Mozilla Firefox ja OpenOffice. Puudulik - Apache, MIT, X11, BSD Litsentsitud teoseid võib avaldada erinevatel tingimustel ning ilma lähtekoodideta. Nõuab üksnes autoriõiguste ja litsentsiteadete säilitamist. Allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/GNU_GPL https://et.wikipedia.org...

Lugesin läbi 2. peatüki Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust "The Case of Copyright Reform" ning annan hinnangu seal välja toodud lahendustele. Moral Rights Unchanged Esimese punktiga ma nõustun, sest tõenäoliselt ei meeldiks kellelegi, kui nende tehtud tööle paneks lihtsalt niisama keegi teine oma nime. Looming jäägu ikkagi selle isiku nimele, kes on tõeline autor. Free Non-Commercial Sharing Nõustun, et sõprade ja lähedastega muusika, luuletuste jms jagamine ei peaks olema karistatav, eriti kui see ei too mitte mingit tulu. Reguleeritud peaks see kindlasti olema inimeste seas, kes soovivad teiste inimeste tehtud töö pealt teenida. 20 Years of Commercial Monopoly Minu arvamusel kaitsenõuete kehtivus veel 70 aastat peale autori surma on liiga pikk aeg. Raamatu autorite välja pakutud 20 aastat alates avaldamise kuupäevast on võib olla veidi lühike, kuid tundub inimlikum ja mõistlikum kui 70 aastat peale autori surma. Ehk oleks hea kui leitaks mingisugune kesktee, mi...

 Virginia Shea 10 käsku. Valisin välja kuuenda, milleks oli "Jaga oma teadmisi". Ise ma siiani ei ole eriti teadmiseid internetis inimestega jaganud, kuid teiste kirjutatut loen huviga, kui vähegi vajadus tekib.  Kuna olen peaaegu terve elu tegelenud spordiga (võrkpall, jõusaal), siis aegajalt olen sattunud lugema erinevaid sporditeemalisi foorumeid või blogipostitusi. Kahjuks olen sattunud ka selliste postituste peale, kus teistega info jagaja tegelikult ei ole pädev selles, mida ta kirjutab ja jagab. Tihti on jagatav info hoopis inimestele kahjulik kui kasulik. Hea näide on ka instagram, kus erinevad inimesed jagavad erinevaid treening nippe ja harjutusi, kuid tegelikult nende enda sooritustehnika on täiesti vale ning võib esile kutsuda vigastusi. Enamusel sellistest inimestest ei ole erialast haridust, mis muidugi ei tähenda, et kõikide inimeste sooritustehnika on vale, kellel erialane haridus puudub. Veel oli antud käsus välja toodud, et jagada võib ka oma teadmatust. Ole...

Eesti infoühiskonna arengukava 2020  Üks minu arvates praeguseks kõige enam realiseerunud visioonipunkt on neljandas ehk kõrgema tootlikuse punktis välja toodud eelviimane punkt: " Selle toetamiseks ning Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid eteenuseid ja turvalise andmevahetuse võimalusi. Eesti on oma e-teenustega maailmas hõivanud sarnase koha, mida Šveits hoiab panganduses."  E-residentsuse programm loodi 2014. aastal ning toimib valitsuse ja riigiametite koostöös. See pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Uurides e-residentsuse kodulehte, selgub, et see toob Eestile mitmekülgset kasu nii majanduses, kultuuris kui ka muudes valdkondades. Täpsema statistikaga, kui palju on e-residente jne, on võimalik tutvuda lingil -  https://e-resident.gov.ee/eesti/statistika/ Minu jaoks praeguseks kõige vähem realiseerunud ...